Sai siis tegeletud ka värvitöödega. Kruntide, lahustite, kinnitite, värvi ja mastiksi peale läks jällegi lausa üle 1000 krooni. Mis siis, vähemalt sai ülikõva.
Kõigepealt läks siis peale roostekrunt, selle peale tavaline krunt ning siis värv. Põhja alla läks kivi- ja roostekaitseks mastiks, mida sai siis küllalt paks kiht lastud. Samuti sai terve tagasilla osa sellega kokku tehtud.
Nüüd on puhkus läbi, esialgne programm täidetud ja saab otsida väikestviisi asju, mis puudu on ning siis nokitseda nädalavahetusteti. Kajastan kindlasti oma tegemisi edasi siin.

Vasakpoolsed pildid illustreerivad hästi, mida ma aukudega ette võtsin.
Viimane pilt on põhjavaade koos vanast põhjast väljalõigatud tugevdustega. Tõepoolest jäi tugev.

Sain siis kätte uued jupid, mis olid mõeldud asenduseks katkistele kohtadele. Ühesõnaga vasakpoolne põhi ning parempoolne tagumine äär.
Vana jupi lõikasin välja ning panin uue asemele. Kuid plekk, mis on uuel jupil, on tunduvalt õhem kui vana, peab vist hakkama mingeid tugevdusi välja mõtlema, et põrand läbi ei painduks.

Nonii, siin on siis veelkord näha, mis selle põrnika põhjaga toimub. Alguses on auk, pärast enam pole. Kõik karbid said uued tehtud ning keevitamine on siiani täies hoos. Tellisin ka www.autoladu.ee-st ära juhipoolse terve alusvanni ning kõrvalistujapoolse tagumise karbiääre, mis paistis läbi. Juhi pool oli ikka olukord liiga sant, et hakata lappima. Uued plekid läksid kokku 1200 krooni, mis iseenesest ei olegi palju võrreldes sellega, kui palju tööd see säästab.

Siin on näha, kuidas kosmonaudiks riietunud liivapritsionu põrnika põhja puhtaks laseb. Kokku kulus tüübil umbes poolteist tundi, et põhi mõlemalt poolt puhtaks ja auguliseks lasta, sest neid auke, mis välja tuli, oli oi kui palju. Selle eest kasseeriti siis minu käest 550 krooni, mis õigupoolest ehk polegi palju. Häda on selles, et see liivaprits on suht võimas. Ülejäänud kere tegemisega tuleb raskusi, tõenäoliselt siia pritsi juurde tuua ei tasu. Peab hakkama muid kohti uurima, kus oleks mitte nii võimas püstol.

Nagu näha, siis on ilusti metalli küll välja võtnud, lausa lust hakata keevitama ning parandustöid tegema. Kusjuurs naljakas lugu on see, et seda liivapritsiga haljaks löödud metalli peetakse krundiks. Mind võttis see muigama.

Aga nagu näha, siis tööd on, põhi paistab läbi. Uuringi hetkel Internetist, kust oleks võimalik tellida uusi plekke.

Selline ta siis on, lahtivõetud alusvanker. Edasi minek liivapritsi. Esisild on nii persses, kui üldse olla annab. Peale selle, et ta kaheksas on, on teda juba kunagi keevitatud, kuid ikkagi on ta roostes, mõrane ja igatepidi tuksis. Samuti roolikarbil on selline lõtk sees, et saab rooliga terve pöörde ära teha, enne kui mõikama hakkab.

Nagu ma ennist juba ütlesin, siis põja all olev mastiksi kiht on ikka megapaks. Et liivapritsil lihtsam oleks, põletasin ma selle leeklambiga puhtaks. Suur töö, aga sai tehtud.

Kohe väga raske kommenteerida seda. No igatahes kõik abi on teretulndu.

Lammutamine jätkub täie hooga. Rattad tulevad kui ise alt ära.

Kere sai raami pealt maha tõstetud. Tagumised karbi ääred on ikka väga auklikud, aga no eks näeb, kui liivapritsist tuleb, sest siis teatavasti läheb olukord veel hullemaks. Aga siis on ta vähemalt puhas. Kuigi veel lahti võtmist ikka on.

Terve alumine külg on koos paksu mastiksi kihiga. Tõenäoliselt tänu sellele pole see kere veel päris ära roostetanud. Kohati küündib mastiksi pakus ligi poole sentimeetrini. Enne liivapritsi peaks selle maga võtma.

Kunagi on masinale juhi poole ette sisse sõidetud, nagu alumise pildi pealt näha, siis seal on seda parandatud. Kuid olgem ausad, tegelikult on siiski olukord päris jube.

Nagu näha, siis natuke on juba laiali võetud. Selle käigus tuli välja, et kerest on väga palju ikka rooste läinud. Näiteks on uksepiilar alt täielikult alumise karbi küljest lahti roostetanud. Tundub, et sellega võib minna huvitavaks.

Ukse poldid on ainukesed poldid, mida ma lahti ei saanud, lihtsalt niivõrd roostes, kokku vist 12-st poldist puurisin lahti pooled. Ülejäänud suutsin siiski ikkagi läbi häda lahti saada.

Hetkel on vist üks suurimaid muresid katkine esiklaas. Kust saada uut? Peaks vaatama tellimisvõimalusi, sest minu omal on mõra risti läbi. Klaas peaks kindlasti olema seest kilega.

Sai siis eelmise aasta sügisel soetatud endale auto. Kui ma ei eksi, siis oli see oktoobrikuu. Siiamaani seisis auto lihtsalt kuuri all ning ootas oma järge. Tundub, et nüüd siis on see järg jõudnud siiski tema kätte. Oli ka juba aeg.
Juuli kuu juba kord on selline, kus on natuke rohkem aega sellega tegeleda, mis edaspidi saab, ei ole teada, tõenäoliselt tekib suur-suur ajapuudus. Aga noh, nagu mu hea sõber ütles, et kui huvi on, siis võib seda ju terve elu teha. :)



Siin on hetkel nüüd näha, millisena ma selle auto ostsin ning mis seisus ta on enne minu endapoolset lahtivõtmist. Seda oli hakatud juba harutama, eesmärgiga kere korda teha, sest nagu ma aru sain, oli ta sõitev masin ning mootor pidavat olema töökorras. Kõik jupid, mis siit piltide pealt puudu on, on mul siiski olemas, niiet selliste suuremade detailidega probleeme pole, siiski küllaga väiksemaid detaile on puudu, olen avastanud.

Selle blogi mõte on kajastada pildimaterjalina + seletava tekstina minu projekti käekäiku. Ehk siis kellel huvi on, saab jälgida, kuhu maale ma oma taastamistöödega jõudnud olen. Kõikidest senitehtud piltidest on ka ülevaade aadressil http://picasaweb.google.com/tobre6/PRnikaProjekt kus ma siis üritan hoida kogu aeg mingit hetkeseisu.